Piimast, piimatoodetest...

Põhjused, miks peab hoiduma piimatoodetest:

Piimatooted on kõrge rasvasisaldusega ja nagu kõik loomsed rasvad on nad väga kõrge küllastunud rasvade sisaldusega.
Piima rasvasisaldus otse udarast on 55%. Kahjuks on töödeldud piima andmed teadlikult moonutatud. Poeletil olev 2,5%line piim sisaldab tegelikult üle 35% rasva, samuti on juust väga kõrge rasvasisaldusega, näiteks 7%-37% rasvasisaldusega juust sisaldab tegelikult 35% - 77% rasva. Või on üldiselt 100%line rasv. Kuigi lahjad piimatooted nagu lahja piim, jogurt, kodujuust on madala rasvasisaldusega, kaasnevad nendega siiski allpooltoodud probleemid.
Lehmapiim, nagu kõik loomsed tooted, sisaldab kolesterooli. See kolesterool, mis on loodud lehma poolt ja lehmale, mitte Sinu poolt ja Sulle, on sama, mis paneb alguse enamikule kardiovaskulaarsetele hädadele.

Organismi rauapuudus.
Lehmapiim sisaldab väga vähe rauda. Kui piim moodustab suure osa dieedist, siis rauapuuduse oht on reaalne. Kliinilised uuringud on tõestanud, et piimatoodete tarbimine tekitab soolestikus verejooksu, mille tulemusena tekib krooniline verepuudulikkus. Soolestikku erituv vere kogus on väga väike, ja seda on võimalik tuvastatada vaid spetsiaalse analüüsiga. Imikueas võib krooniline rauapuudus põhjustada ajukahjustuse.

I tüüpi diabeet on seostatav piimatoodete tarbimisega.
Piimatoodete tarbimine lapseeas suurendab I tüüpi diabeeti haigestumise ohtu kuni 50%. Iga lapsevanem, kes otsustab oma last lehmapiimaga sööta, peaks mõtlema, kas ma ikka tahan oma last ohtu panna?

Munasarjavähk.
Piimasuhkur ehk laktoos muundub organismis teiseks suhkruks, galaktoosiks. Muundumise käigus laguneb galaktoos edasi ensüümideks. Daniel Cramer, M.D. ja tema Harwardi kolleegide uuringute põhjal on selgitatud välja, et kui ensüümid ei suuda enam galaktoosi lagundada, siis liigne galaktoos vereringes mõjub otseselt naiste munasarjadele. Probleem on just galaktoosis, mitte rasvas – seega rasvavaba piim ei vähenda seda ohtu. Paljud inimesed ei suuda laktoosi seedida. See põhjustab omakorda kõhulahtisust ja gaase. Samas, see on väike probleem selle kõrval, kui galaktoos organismis ei lagune ja tekitab munasarjavähki. Tundlikkus laktoosi suhtes on looduslik häiresüsteem, et see ei ole õige toit.

Piim on peamine toiduallergiate põhjustaja.
Lehmapiim on peamine laste allergiate põhjustaja. Nahaprobleemid, hingamisteede haigused, kinnine nina, valutavad kurgud on kõik enamasti põhjustatud allergilisest reaktsioonist, mille on esile kutsunud piimatooted. Kahjuks enamus inimesi ei saagi kunagi teada, et nende allergiad on põhjustatud piimatoodetest. Piimatoodetest hoidumine on eriti soovitatav astmaatikutele. Loodetavasti juba lühikese pausi järel on märgata olukorra paranemist.
Pestitsiidid, antibiootikumid, mäda. Neid kõiki lisandeid võite leida piimast. Pestitsiidid – loomasöödast, antibiootikumid – pideva udarapõletiku tõttu süstitavad ravimid, mäda – udarapõletik.

Laste leukeemia oht.
Umbes 20% USA veisekarjast on nakatunud leukeemia viirusest. Leukeemia viirus ei kao ära
ka pastöriseerimise käigus.

Enamlevinud müüdid:
Inimesel on toitaineline vajadus lehmapiima järele.
Toitaineid, mis on piimas, leidub ka paljudes taimsetes toiduainetes – täisteratooted, puuviljad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned. Enne, kui ei olnud leiutatud toidu jahutamist, ei tarbinud enamus maailma inimestest piimatooteid. Hetkel tarvitab piimatooteid 1/6 maa elanikkonnast. Need, kes ei tarvita, ei kannata siiski piimapuuduse ega ka osteoporoosi all, vastupidiselt nendele riikidele, kus piima tarbimine on suur. Inimene on ühtlasi ka ainuke imetaja meie planeedil, kes peale imikuiga tarvitab teise loomaliigi piima. Inimesele inimpiim ja vasikale lehmapiim!

Piimast saame kaltsiumi.
Piimas sisaldab küll palju kaltsiumi, aga inimene omandab sealt kordades vähem kui näiteks õunamahlast. Rootsi on Euroopas esirinnas piimatoodete tarbimises. Samas kannatab seal alates 50-aastastest inimestest üle 50% osteoporoosi all. Väidetava lisamise asemel, eemaldavad loomsed valgud organismist kaltsiumi. Vajaliku kaltsiumi saab inimene näiteks köögiviljadest, õunamahlast või kalast.

Lehmapiim on naturaalne A ja D vitamiini allikas.
Parim vitaminiini A allikas on β(beeta)- karoteeni sisaldavad toiduained nagu porgand, paprika ja teised värvilised köögiviljad. Vitamiini D saab päikesevalgusest, kus päikesekiired sünteesivad organismis antud vitamiini. Iga päev 15 minutit päikese käes veetes on piisav päevase vajaduse katmiseks. Kuna vitamiin D püsib organismis mitu kuud, siis suvel ja sügisel on võimalik varuda antud vitamiini reserve kogu talveks. Parimad toiduallikad on aga munakollane ja rasvane kala